LIA MAKLOKE
AGRADESIMENTU
Agradese ba Maromak tan nia
domin no nia tulun hau bele elabora hau nia relatorio badak ida ne’e, ho hanoin
ida ne’ebe mak la perfeitu maibe iha vontade atu aprende husi sala mak ba
los,la haluhan agradese mos mestri hotu ne’ebe mak fahe sira nia matenek mai
ami iha area UNIVERSIDADE DA PAZ (UNPAZ) hodi bele sinconiza ami nia visaun ba
iha ami nia future aban bai-rua nian.
Politika konservasaun ba
iha ai kameli nia habitasaun,hahu husi topiku
ne’ebe mak hau Jose da Silva Araujo foti atu halo intervessaun ba iha area
ne’ebe mak iha spesies Ai kameli nia habitasaun, ne’ebe mak hetan ona
degradasaun husi ema nia hahalok no akontesimentu natural., iha tinan 2002 iha
munisipio Ainaro Posto-Admistrativu Hato-udo Suku Leo-Lima iha Aikameli nia
moris ho eskalaun ne’ebe mak boot, kompara ho agora ba tinan ida nee 2018 kuaze
ai-kameli nia habitasaun hetan estragus husi ema nia hahalo hodi utiliza ba iha
nesidade pribadu,ho ida ne’e Aikameli kinur komesa atu lakon ona, ho ida ne’e
mak presiza iha peskiza ida hodi buka hatene husi komunidade sira nia
nesesidade viza moris nian depende ba iha saida.
Ho ida ne’e mak atana hau
iha hanoin ida ne’ebe mak konsutivu atu rejove ba iha proble sira ne’e, kabe ba
iha ita nia Universidade da Paz iha Fkuldade Teknologia Agrikola ho nia
Departamentu Konservasau Rekursus Naturais (K.S.D.A),kolia koba ba oinsa mak
atu halao konservasaun ba iha rekussus ne’ebe mak ida liu-liu Aikameli sai
hanesan Valor ekonomiku ne’ebe mak boot, presizaita ita atu halao konservasaun
hodi mantein nafatin nia sustentaablidade ba iha jerasaun tuir mai, kabe ba iha
ita nia Konstituisional Da Republika Democratica de Timor-leste (RDTL) prebes
Artigo 61 alina 1, nebe mak kolia kona ba cidadun hotu-hotu iha Timor-leste iha
direito atu moris iha ambiente iha ke mos,no iha responsablidade atu kuidadu
nia ambiente ba jerasaun tuir mai.
Tan ida ne’e mak hau presiza atu elebora hau nia Topiku ida nee hodi
sai matadalan ba iha kolega sira seluk, la haulan Agradese ba Mestri Ir:Jonio
dos Santo ne’ebe mak fahe nia Matenek mai ami, hodi ami koinese liu
tan ba iha area konservasaun rekursus naturais iha Timor-leste.
INTRODUSAUN
Republika Democratica de
Timor-leste (RDTL nudar nasaun ida ne’ebe mak foin idepedensi ba tinan sanulu
resin nen XVI ho nia politika ne’ebe mak diak hodi dezenvolve edukasaun iha
Timor-leste, no forma rekusrsus Humanus hahu husi ensino primaria to iha nivel
Universitario tan ne’e la lakon vonte cidaun nian hodi kontinua ba iha nivel
superior hanesan Doutor no Prof Dr, ho ida ne’e presiza atu ejekuta ba iha
rekursus humanus nian tuir area spesifikus idak idak nian hodi halo tranformasaun ba iha problema
ne’ebe mak agora ita nia nasaun hasoru,
ho ida ne’e mak estudante peskijador hakarak no iha vontade atu halo peskiija
kikoan ida, hodi buka hatene kona ba Ai-kameli ita Timor leste agora sei existe
kalae?
Ho ida ne’e mak peskijados
nia tema ba peskija mak POLITIKA KONSERVASAUN
AI-KAMELI NIA HABITASAUN, tamba ai kameli sai ahensan Ai ida ne’ebe
mak nia valor Ekonomiku bo’ot iha rai Doben Timor –leste no Mundu
Internasional, ho valor ne’ebe mak bot peskijador hakarak halao psekija ida ho
metodologia alaiza & analisis swot hodi buka hatene kona ba impaktu
negetivu ba iha Ai-kameli nia haitasaun.
Peskijador nia peskija
ne’e halao iha Munisipio Ainaro Posto-Admis Hato-udo Suku Leo-lima, iha peskija
atu buka hatene kona ba kauza husi degradasaun ba iha
Aikameli nia habitasaun mak hanesan tuir mai ne’e:
Ø Politika Governu nian
Ø Sosio ekonomiku
Ø Kontrubisaun komunidade
Politika
Governo nia ne’ebe mak estabelese ona iha planu
estarategiku 2011 ate 2030 ne’e mak tau importante ba iha ita nia rekursus
ne’ebe mak iha ita nia rai laran entermos terestre no marina.,maibe
implementasaun seidaun atinji to iha 100% tamba kauza husi aloka osamento ba
iha area rekursus naturai menus,entau ne’e labele halao manutensaun ba iha ita
nia rekrsus ne’ebe iha ita nia rai laran, tamaba ne’e seidauk iha area ida
ne’ebe spesifiku atu halao identifikasaun ba iha problema ne’ebe mak akontese
ba iha ita nia rekursus naturais ne’ebe ejiste, ho ida ne’e mak perkijador
hakarak peskija hodi buka hatene kona ba rekursus ne’ebe mak iha hanesan
Ai-kameli ne’ebe mak nia pupolasaun kuaze atu mohu no lakon ona. Ba problema
ne’ebe mak presiza atu hadia mak tenki hasae area rekursus humanus ita ita nia
rai laran liu-liu iha area espesifiku konservasaun rekusrus naturais ita
Timor-leste.
Sosio
Ekonomiku,. komunidade iha nasaun timor leste kuaze
atu to tiga juta kopara ho nasaun sira seluk ne’ebe mak dezenvolvidu, maibe iha
faktores tolu mak fo implikasaun ba iha rekussus ne’ebe mak iha mak hanesan
Ø Edukasaun
Ø Kultura
Ø Ekonomia familiar
Iha faktores tolu (3) ne’ebe mensiona iha leten nee mak
fo implikasaun ba iha ita nia rekursus ne’ebemak iha liu-liu iha peskijador nia
peskija kona ba Aikameli nia haitasaun, rajaun primeiru husi edukasaun mak
hanesan sira atu selu sira nia oan atu ba skola tenki presiza osan atu selu
sira nia oan nia skola, entaun sira nia hanoin mak atu fan ai-kameli hodi
susenta sira nia oan bas kola. Kultura mak; bainhira ira tempo festa ou
serimonia tradisional estan sira presiza osan hodi halao sira nia osan,
Ekonomia familiar mos aumenta nia nessidade la fo espasu atu kuidadu
sira nia rekursusu ne’ebe mak iha.no sira hatene mak atu utiliza maibe laiiha
responsablidade atu kuidadu ba iha nia sustentablidade.
Kontribuisaun
kominidade; estadu Timor-leste iha ona lei no egulamentu
oin-oin mai be ita nia nia kominidade sira lau tau sira nia intrese ba iha
regulamentu ne’ebe mak estabelese ona mak hanesan
Ø Tenki utiliza rekursus ho responsablidade
Ø Tarabandu
Tenki Utiliza
Rekursus Ho Responsablidade; kabe ba iha ita
nia Konstituisional da RDTL iha agtigo 61 kolia kona ba ambiente; signifika
katak utiliza rekursus teki ho responsablidade ba jerasaun foun.
Tarabandu; ne hanesan regulamentu komisidade nian hodi bele regula komunidade
sira labele stragus rekursus ne’ebe mak iha hodi responde ba iha jetrasaun tuir
mai
Bazeia ba iha kauza tolu ne’ebe mak mensiona iha leten mak peskijador iha
hanoin atu rejolve ba iha problema sira ne’ebe mak akontese iha leten ne.
1.2
Problema
bazeia ba iha introdusaun iha leten mak hakerek nain hakarak
identifika problema mak haensan tuir mai ne’e?
Ø Oinsa mak atu hasae komunidade sira nia koinesimentu atu labele
estraga habitasaun Aikameli?
Ø Maneira saida mak uza metodologia hodi halo peskija?
Ø Oinsa mak atu rejolve kauza tolu ne’eb mak mensiona iha introdusaun
iha leten ne’e?
Ø Saida mak fo cauza ba iha Ai-kameli nia habitasaun?
Ø Oinsa peskijador halo kompara ba iha tinan 2002 ate 2018 oinsa ho
habitasaun ai-kameli populasaun?
Ø Ho dalan saida mak peskijador hakarak rejolve ba iha prosesu rekurus
naturais liga ba iha Konstituisinal RDTL artigo 61/1
Ø Oinsa depedensia komunidade sira nian ba iha sosio ekonomiku?
Ø Oinsa ho autoridade sira nia kompetensia ba iha are refere?
1.2.1
Formulasaun Problema
Ø oinsa kabe ba iha ita nia tri darma Akademika nebe aprende, peskija,
ajente transformador ba iha controlo problema social.?
Ø Oinsa atu sosializa ba
komunidade sira,hodi hasae sira nia kinsesimentu iha area konservasaun rekursus
naturais iha Timor-leste?
Ø Oinsa mak peskijador bele hatene impaktu ou degradasaun ba iha
Aikameli nia populasaunno?
1.3
Objetivu
bazeia ba iha problema iha leten mak hakerek nain
hakarak fo resposta badak hanesan tuir mai ne’e?
Ø atu hasae komunidade sira nia koinesimentu hodi kuidadu habitasaun
ai-kameli!
Ø Peskijador utiliza metodelogia analisis swot!
Ø Atu rejolve cauza tolu ne’ebe fo implikasaun ba iha habitasaun
Aikameli!
Ø atu buka kauja husi saida mak fo implekasaun ba iha Habitasaun
Aikameli!
Ø Atu buka referensia husi 2002 to 2018 ba habitasaun Aikameli!
Ø
Atu marka audensia publiku ida
ho klarifika kona ba impakto rekursus Naturais iha Timor-leste!
Ø
Atu buka hatene kona ba
depedensia komunidade sira nian ba iha sosio ekonomiku!
Ø
Atu buka hatene kona ba saida
mak Autoridade local sira implementa iha komundade sira!
1.3.1
Formulsaun objetivu
Ø atu halo tranformasaun ba iha problema social turi tri darma
akademiku!
Ø atu halao audensi publika ida hodi klarifika ba komunidade sira hodi
hasae sira nia koinesimentu iha area konservasaun rekursus natureza!
Ø Atu halao observsaun ba iha habitasaun Aikameli nia moris iha area
nebe?
1.4
Benifisiu Husi Peskija
Ø Peskijador hodi hatene klaru liu saida mak fo influesnsia ba iha
Ai-kameli nia habitasaun.
Ø Hodi hatene komunidade sira nia moris iha sosio ekonimiku nian.
Ø Sai matadalan ba peskijador bainhira remata iha nia estudu.
Ø Sai referensia ba fatin ne’ebe mak halao peskija.
Ø Bele aumenta tan peskijador nia koinesimentu iha area konservasaun
rekursus natureza.
Naran
peskizador
|
Tinan
peskizador
|
Titulo
peskiza
|
Metode
peskiza
|
Rejultadu
peskiza
|
Suratra
|
2006
|
Teknik
Budidaya Cendana. Badan Penelitian dan Pengembangan Kehutanan. NTT.
|
analisis
|
Peskijador
refere hetan rejultadu konaba habarak jerasaun ai kameli nian iha provinsia
timur.
|
Wawo
|
2006
|
Penerapan model agroforestri
berbabsis cendana di kabupaten
Belu, Nusa Tenggara Timur. Pengembangan Wilayah
Perbatasan Nusa Tenggara Timur Melalui Penerapan
Teknologi. Subang: Balai Besar pengembangan Teknologi Tepat
Guna, LIPI.
|
analisis
|
Rejultadu
ne’ebe hetan konaba bibit ai kameli musan iha area perbatasan iha provinsi
timur.
|
Anonim
|
2011
|
Fosfat
Alam Sumber Pupuk P yang Murah. Warta Penelitian dan Pengembangan Pertanian.
Vol. 33 Nomor 1, 2011. Balai Penelitian Tanah. Bogor.
|
analisis
|
Peskijaodor
buka hatene konaba nutrisaun NPK iha rai laran
|
KAPITLU II
ESTUDU LITERARIA
2.1
Difinisau Ai-kameli (Santalum album)ka lian inglesh (sandalwood),
Klasifikasi
ilmiah
Kingdom : Plantae
Divisi : Magnoliophyta
Kelas : Magnoliopsida
Ordo : Santalales
Famili :
Santalaceae
Genus : Santalum
Spesies : S. album
Nama binomial
Santalum album
L
Ai-kameli mak hanesan ai ida ne’e uniku
tebes no nia valor ekonomiku ne’ebe mak boot, no nia habitasau ne’ebe mak agora
atu mohu no atu lakon ona, Ai kameli mai nia habitasaun barak iha Indonesia
mibe ato agora sei hela oituan deit mak se aeziste, ai kameli mai husi nasaun
Timor-leste tamba primeiru ai nia habitasaun,
2.1.1 Problema ba Ai-kameli nia habitasaun
habitasaun
Ai-kameli iha nasaun Indonesia kuaze atu lakon ho mohu ona ho ida ne’e mak sai
nudar matadalan ba iha jerasaun foun Hdding(1935)nia hatete katak husi emania
halalok mak estarus ba iha rekursus sira ne’ebe mak iha ita nia rai laran ho
sira nia kebutuhan ou nessesidade loron loron naian (Farvar & Milton,
1973), iha nasaun ida kuandu teknologia abansadu nee mos fo impaktu ba iha
ambiente nia hela fatin, iha tinan 1972 The
Club of Rome nia fo sain katak kuandu cresimentu komunidade nian aumenta
nessesidade mos aumenta, problema ne’ebe mak fo influensia ba iha ambiente mak
hanesan konstrusaun ne’ebe aumenta la fo espasu ba iha kresimentu ba iha
biodiversidade nia moris (haktuir husi Clark, 1978) NESESIDADE
|
DEZENVOLVIMENTU
|
|
PROBLEMA SOSIO KULTURAL
|
|
PROBLEMA SOSIO KULTURAL
|
|
PROBLEMA BIOTIK
|
|
PROBLEMA SOSIO EKO
|
|
AUMENTA
KESEJATRAN
|
Imagen 2.1.1 hatete katak dezenvolvimentu
aumenta fo mos impaktu ba iha rekursus naturais no Biodiversidade nia
moris no aumenta problema ba iha ambiente. Problema ba iha bio fosik/social no
cultural ne’e hanesan problema primeiro no problema segundu influensia husi ema
nia hahalok.
b)
problema husi ema nia hahalao ne’ebe la kuidadu nia rekursus ne’ebe mak iha
hodi la fo biban ba iha cresimentu ai-horis (exmplu Munn 1979) cresimentu husi dezenvolvimentu
aumenta problema mos aumenta.
2.2 Intervessaun
posetivu no negative husi ema, ba iha
habitasaun Ai-kameli
2.2.1 Jetaun pojetivu
Iha tinan 2002
iha kuaje habitasaun Aikameli nian sei
makas kompara ho tina ida agora nian
No
|
Suku
|
Aldeia
|
Habitasaun Ai kameli
|
Total %
|
1
|
Lu-ro
|
3050
|
17.12
|
|
2
|
Hut-seo
|
250
|
1.40
|
|
3
|
Dausur
|
5000
|
28.07
|
|
4
|
Leo-lima
|
Aimerleu
|
1637
|
9.19
|
5
|
Lese
|
1500
|
8.42
|
|
6
|
Nunboku
|
1637
|
9.19
|
|
7
|
Kampong baru
|
100
|
0.56
|
|
8
|
Kotala-ma
|
1888
|
10.60
|
|
9
|
Gou –lau
|
2000
|
11.23
|
|
Bismata
|
750
|
4.21
|
||
Total
|
17812
|
100 %
|
Imagen 2.2.1 ida ne’e hatudu katak iha tinan 2002 ema barak
seidauk asesu ba iha dezenvolvimentu nasional.iha suku leolima postu
Dministrativu Hato-udo Munisipio Ainaro.
Iha aldeia sanulu ne’ebe liu husi peskijador nia obserbasaun hatude katak ho
porsentu la hanesan.(George, 1973),liu husi dadus mak ita foin identifika nia
problema iha treinu.
2.2.2 intervensaun negative
Inervensaun
negativu nee hanesan faktores ne’ebe mak presiza ita nia konservasaun atu nune grantia
nia sustentablidade ba iha future Sassaman ( 1981 ), hatehe liu husi ita nia
peskija foin ita hatene problema.
|
Nessesidade humanu
|
|
Sosio ekonomiku
|
|
Agrikultura non permanen
|
|
Konstrusaun projetu
|
|
Abiotik
|
|
Biotic
|
|
Aumenta degradasaun ba iha flora no
fauna
|
Imagen 2.2.2 nesesidade
humanu nian mak fo kontrubuisaun stragus rekursus naturais,
b) sosio
ekonomiko iha familia nia laran no la fo espasu ba iha fatin Ai-kameli nia
habitasaun
c) agrikultura
non permanen, signifika agrikultura ida ne’ebe mak halo tos muda ba mai (Brown,
1987; WRI & IIED, 1986) nia haktuir katak ema nia moris aumenta iha mundu
ida ne’e fo krize boot ba iha ita nia rekursus ne’ebe mak iha.
KAPITLU III
METODLOGIA PESKIJA
3.1 Fatin no Tempo Peskija
Peskijador halao peskija ne’e suku Leo-lima Postu
Admistativu Hato-udo Munisipio Aainaro.skilha husi peskijador atu halao peskija tamba hare ba problema
Ai-kameli (santalum album) hodi hare
ba nia causa husi saida mak fo influensia ba iha habitasaun Aikameli nia moris.
MAPA MUNISIPIO
Coordinates:
9°05′S 125°29′E
Country East
Timor
Capital Ainaro
Administrative
posts Ainaro,
Hato-
Udo, Hatu-
Builico,
Maubisse
Area
• Total 804 km2
(310 sq mi)
Area rank 9th
Population (2015 census)
• Total 63,136
3.1 Metodu
Peskiza no Elabora Dadus
Metodu nebe uza iha peskiza ida ne’e mak Analiza Deskriptif. Kategoria dadus nebe persiza mak dadus
prisipal (dadus primer) no dadus suporta (dadus sekunder). Dadus primer sei
hetan husi observasaun direitamente iha terenu ho tekniku intervista no uza
kuisioner. Dadus suporta sei hetan husi dokumento ou arkivu eskrita no mos relatoriu peskiza no publikasaun sira seluk.
3.3
Determinasaun Sampel
Unidade analiza peskiza mak
individu enkuanto populasi peskiza mak
agrikultor sira iha Suco Leo-lima. Metodu foti sampel peskiza ida ne’e mak
simples random (acak sederhana). Metodu ne’e hanesan foti amostra ida kada
unidade husi peskiza ou kada elemento husi populasi iha oportunidade nebe
hanesan atu eskolha.
Metodu foti dadus mai ou menus loron 30 atu elabora komunidade nia
prespektiva ha iha habitasaun Aikameli nia moris iha suku rasik.
3.4 Ekipamentus peskija
Peskijador
halo peskija iha munisipio Ainaro Postu Administrarivu Hato-uudo Suku Leo-lima
ekipamentus nebe utiliza mak hanesan tuir mai ne’e:
1.
Telfone
2.
Kameran
3.
Lapijeira
4.
Lamtop
5.
Kusiner
6.
Kadernu
7.
GPS
1.
Telefone
Nudar
instrument ida hodi falita bainhira mosu situasaun emerjensia ou sai lina
komunikasaun entere ema ida ho ema seluk
2.
Kameran
Nudar instrument ida hodi fasilita iha
tempo halao peskija, hodi foti imagen husi espesies aikameli nia habitasaun no
influensia negative no posetivu.
3.
Lapijeira
hodi hakerek no tau sinal ruma bainhira
akontese buat ruma ne’ebe fo influensia ba iha habitsaun Ai-kameli
4.
Laptop
Hodi halao servisu ou halo estimasaun ba
iha dadus ne’ebe foti husi kominidade sira nin
5.
Kusiner
Hodi buka hatene kona ba kona ba
komuniadade sira nia moris loron-loron iha sosio ekonomiku.
6.
Kadernu
Hodi alista informasaun ruma ne’ebe
inportante bainhira atu halao interevista ho omunidade sira.
7.
GPS
Buka hatene kona ba area halao peskija
nian no hatene kona ba kobretura ai-kameli nia habitasaun iha suku ne’e rasik.
3.5 Metode halo kalkulasaun Habitasaun Aikameli
Matodu
ne’ebe mak halo hodi kalkulasaun da dadus ne’ebe mak foti ona iha komunidade
sira hadi halo estimasaun ho tempo pasadu ba tempo prezente habitasaun Ai-kameli ho simblo (HS) habitasaun
familia (HBF) esplorasaun komunidade Ba iha Habitasaun Ai-kameli (ES) exemplo
hanesan tuir mai ne’e
1.
Habitasaun Ai- kameli (HaS) 17812
2.
Total habitasaun familia (HbF) 5000
3.
Esplorasaun Ai-kameli husi
kounidade (EsS) 1500
3.6
Kalkulasaun ba iha area tuir dadus
Iha postu Administrativu Hato-udo suku
leo-lima ho nia purseto ba iha estagiados nia peskiza iha araea refere hatudu
katak influensia husi komunidade sira ba iha habitasaun ai-kameli ho nia
probema ne’ebe boot tebes:
Figure
1 hodi sai nudar matadalan ba iha komunidade sira
KATILTU IV
REJULTADU DISKUSAUN
4.1
Habitasaun Ai-kameli (santalum album)
Iha ita nia rai laran iha rikusoin barak
tebes-tebes presiza ita hotu nia konservasaun hodi bele grantia nia
sustentablidade ba iha future, kabe ba iha iha ita nia konstituisional RDTL iha
artigo 61 ne’ebe kolia momos kona ba sidadaun hotu-hotu iha direito atu moris
iha ambiente ida ne’ebe mak mos no iha responsavel atu koidadu no proteje ba
heresaun tor mai. Iha mos Artigo 131 kolia kona ba rekursus Naturais rai lete
no rai okos parte zona no tasi sai sidaun tenki kuidadu ita nia rekursus ba
future.
4.1.1 Existensia Ai-kameli (santalum album)
Nudar peskijador
nia peskija hare katak iha tinan 2002 to 2018 habitasau Ai-kameli nia
habitasaun atu mohus ona
No
|
Suku
|
Aldeia
|
Habitasaun Ai kameli
|
Total %
|
1
|
Lu-ro
|
750
|
7.5
|
|
2
|
Hut-seo
|
250
|
2.49
|
|
3
|
Dausur
|
5000
|
49.83
|
|
4
|
Leo-lima
|
Aimerleu
|
100
|
1.00
|
5
|
Lese
|
1000
|
9.97
|
|
6
|
Nunboku
|
18
|
0.18
|
|
7
|
Kampong baru
|
11
|
0.11
|
|
8
|
Kotala-ma
|
155
|
1.54
|
|
9
|
Gou –lau
|
2000
|
19.93
|
|
Bismata
|
750
|
7.5
|
||
Total
|
10034
|
100%
|
Imagen 4.1.1 Ne’e kolia
kona ba abitasaun Ai-kameli iha tempo agora nian liu husi metode observasaun
hatudu katak menus no atu lakon ona.
4.3
SOLUSAUN
Iha
kapiltlu V mak kapitlu ne’ebe mak ikus liu husi hakerek relatorio ida ne’e,
tamaba ne’e mak presija atu fo solusaun
ba iha ba iha relatorio ida ne’e mak hanesan tuir mai ne’e:
1.
Dalan ba peskija mak ita bele
deskreve tuir relidade ne’ebe mak mosu iha ita nia rai.
2.
Iha prosesu peskija mak ita
foin hatene kona ba habitasaun Ai-kameli nia moris
3.
hatene liu kona ba saida mak
Autoridade local sira nia intervensaun iha suku rasik.
4.
Iha Suku-lima Ai-kameli nia
habitasaun kuaje hetan estragus husi
komunidade.
5.
Komunidade sira nia aktividade
balu ne’ebe mak estragus ba iha habitasaun Ai-kameli mak hanesan agrikultor non
permanen
KAPITLU V
5.1
KONLUSAUN
Iha kapitulu V ka lian maktaka
nu’undar kapitulu ikus hakerek teze. Realasiona ho asuntu ida ne’ebe hakerek
nain sei fo konkluzaun husi kapitulu I, II, II, no IV Bazeia ba rezultado peskija iha Munisipio Ainaro
Potu Administrativu Hato-udo suku Leo-lima
1.
Durante
peskijador halo peskida atu halao ovservasaun iha area refere hodi sai
matadalan ba iha komunidade sira atu konserva Ai-kameli nia sustentablidade.
2.
Iha Suku leo-lima tuir data primer
hatudu katak kresimentu komunidade aumenta ba bebeik, fo mos influensia ba iha
habitasaun Ai-kameli nia cresimentu.
3.
Maneira ne’ebe mak peskijador halao
mak
5.2
REKOMENDASAUN
Bazeia ba iha kapitlu I II III IV mak hakerek nain
hakarak rekomenda ba iha parte hotu-hotu atu tau prioridade ba iha habitasaun
mak hanesan tuir mai ne’e:
Ø Hakerek nain Rekomenda ba iha parte relevante sira hotu atu tau
prioridade ba iha rekursus naturais ne’ebe iha hodi grantia nia
sustentablidade.
Ø Rekomenda ba iha diresaun florestal atu kria kondioes ba iha ba iha
habitsaun Ai-kameli iha Timor leste liga ba iha lei Florestal nian.
Ø Rekomenda mos ba iha diresaun rekursus naturais atu proteje iha nia
rekursus ne’ebe mak agora atu mohu oan.
Ø Rekomenda mos ba iha Fakuldade T.P Depatamentu K.S.D.A Atu Haruka
Estudante Sira Hodi Halao Peskija Kona Ba Rekusus Ne’ebe Mak Hetan Ameseadu Atu Lakon Ona.
Ø Rekomenda mos ba iha Autoridade local sira iha suku Leo-lima atu
toma atensaun ba iha populasaun iha aldeia sanulu hodi atu kuidadu Ai-kameli
nia habitasaun
Ø Rekomenda mos ba iha Cefe Adeia hotu no cominidade sira labele halo
tos beik habitasaun Aikameli hodi labe fo impaktu.
5.3 BIBLIOGRAFIA
1. Rahayu, S., A.H. Wawo., M. van Noordwijk dan K. Hairiah, 2002. Cendana:
Deregulasi Dan Strategi
Pengembangannya. World Agroforestry Centre. ICRAF,
Bogor. 60 hal.
2. McKinnell, F.H, 1990. Status of Management and Silviculture Research
on Sandalwood in Western Australia and Indonesia. In Proccedings of the Symposium
on Sandalwood in the Pacific.Honolulu, Hawaii. PacificSouthwest
Research Station, Forest Service, Department of Agriculture, United States. p.
19 - 25.
3. BanoEt, H.H, 2001. Peranan Cendana Dalam Perekonomian NTT. Dulu Dan
Kini Dalam: Cendana (Santalum albumL.) Sumber Daya Daerah Otonomi Nusa
Tenggara Timur. Berita Biologi. Edisi
Khusus. Vol. 5. No. 5. Pusat Penelitian Biologi-LIPI, Bogor. Hal. 469 -
474.
4. Surata,I.K, E. Sutrisno and M.Sinaga,1994. Utilization and
Conservation of Sandalwood in Nusa Tenggara timur, Indonesia. In Sandalwood
Seed, Nursery and Plantation Technology. Proceedings of A
Regional Workshop for Pacific Island Countries. Organised and
Sponsored by CIRAD Foret New calrdonia, ACIAR, South Pacific Forestry
DevelopmentProgramme. Noumea, New Caledonia. p. 183 - 189.
5. Darmokusumo, S., A.A. Nugroho, E.U.Botu, A.Jehamat dan M.Benggu,
2001. Upaya Memperluas Kawasan Ekonomi Cendana Di Nusa Tenggara Timur.
Dalam: Cendana (Santalum
album L.) Sumber Daya Daerah Otonomi Nusa Tenggara Timur. Berita
Biologi. Edisi Khusus. Vol. 5. No. 5.Pusat Penelitian
Biologi-LIPI, Bogor.Hal. 509 - 514.
6. Wawo, A.H, 2003. Model Kultivasi Cendana Dalam Sistem Pertanian Lahan
Kering Di Pulau sumba, NTT. Makalah Ilmiah Disampaikan Dalam Simposium
XI & Muktamar X PERHIBA. Kerjasama Antara Perhimpunan Peneliti
Bahan Obat Alam Dengan Departemen Farmasi, FMIPA, ITB Bandung 16 - 17 Oktober
2003.